JULIUS KUPERJANOVI SELTSI
PÕHIKIRI
I. Üldsätted
1. J.Kuperjanovi Selts (edaspidi "Selts") on eraõiguslik juriidiline mittetulundusühing, kes jätkab Tartus 23.12. 1938.a. asutatud Kuperjanovi Partisanide Polgu Seltsi, Võrus 23.12.1947.a. asutatud "Noorte Kuperjanovlaste Organisatsiooni"( alates 1948.a. "Salajase Kuperjanovlaste Organisatsiooni") põhikirjaliste eesmärkide, Tartus 23.12.1947.a. asutatud "Kuperjanovi Pojad", 1954.a. asutatud "Kuperjanovlased" ja "Kuperjanovlaste Salk" eesmärkide ning Tartus 23.12.2009.a. asutatud J.Kuperjanovi Seltsingu Lepingu eesmärkide ajakohast edasiarendamist.
2. Selts ei taotle enesele eelnimetatud ühenduste, v.a. J.Kuperjanovi Seltsingu, juriidilise õigusjärgsuse staatust, kuid kasutab J.Kuperjanovi nime tsiviilkasutuse ajaloolisest järjepidevusest tulenevat õigust nimetada Seltsi algasutamise ajaks 23.12.1938.a
3. Seltsi juhatuse asukohaks on Tartu linn.
4. Seltsi liikmete mitteametlikuks, ajalooliseks nimetuseks on "Kuperjanovi kuradid".
II. Seltsi eesmärk
Selts soovib ühendada neid Eestimaa ja võõrsile sattunud inimesi, kes
1) Vabadussõjas osalenute ja Kuperjanovi väeosas teeninute järglastena või Kuperjanovi ÜJP-s teeninutena soovivad hoida alal Vabadussõja vaimu, süvendada rahvuslikku üksmeelt ja põliseid traditsioone,
2) Nõukogude okupatsiooni aastatel tegutsenud vabadusvõitlejatena või nende järglastena on veendunud iseenese soovis jääda alati truuks Eesti Vabariigi rahvusriiklusele, vabadusele ja puutumatusele,
3) soovivad seada Vabadussõja kangelase J.Kuperjanovi enesele eeskujuks ning tahavad "Kuperjanovi kuradite" liikmena hoida alal ja propageerida neid väärtusi, mille tõttu nende iidol hukkus.
Selts seab peaeesmärgiks avada ning kinnistada õpetaja ja Vabadussõja kangelase J.Kuperjanovi pärand meie tulevastele põlvedele, tutvustada tema elutööd ja loomingut kui väärtust ning normi rahva harituse ja iseolemise tahte süvendamisel. Selts pöörab tähelepanu Eesti Vabariigi noorsoo kasvatustööle isamaalise patriotismi ja karskluse vaimus.
III. Seltsi tegevusjuhise alused
1. Seltsi mõtteavalduste ja tegevussuundade aluseks on J.Kuperjanovi ajalukku talletatud arusaam Eesti Vabariigi sõltumatusest, kodanike isikuvabadusest, ühiskonna ebaõiglusest ja põlisrahva enamusel eksisteerivast iseseisvast riigist.
2. Selts seab oma deviisiks J.Kuperjanovi kaastoimetamisel asutatud ajakirja "Meie ka elame!" programmilise juhtkirja: "Kõigest jõust rahva kasuks töötada, Eesti isekultuuri tõstes ja ümberrahvustuse vastu võideldes!"
IV. Seltsi tegevussuunad
1. Algatab J.Kuperjanovi, temanimelise pataljoni, Vabadussõja ja hilisema perioodi ajalooliste materjalide ning mälestuste kogumisaktsiooni, et asutada lõppeesmärgina nimeline muuseum või selle allosakond.
2. Toetab oma liikumisega endiste Vabadussõjalaste ja nende toetajate mälestuse säilimist ning uurimist.
3. Asutab kaks J.Kuperjanovi teenetemärki, millega autasustab J.Kuperjanovi sünnipäeval Eesti Vabariigi või väliskodanikke vastavalt nende teenetele Eesti Vabariigi ees, lähtudes J.Kuperjanovi ajalukku talletatud põhimõtetest, vaadetest ning arusaamadest. Autasustamisele kuuluvate kodanike nimed esitavad Seltsi liikmed kolm kuud varem, Alice Kuperjanovi Sosva vangilaagris hukkamise aastapäeval.
4. Korraldab Seltsi eesmärgi populariseerimise nimel kord aastas suvelaagri liikmetele ja toetajatele.
5. Korraldab konverentse, sõnakoosolekuid, temaatilisi ekskursioone, näitusi ja tuluüritusi.
6. Avaldab Seltsi eesmärkide kohaseid erinevaid trükiseid ning kajastusi ajakirjanduses.
7. Teeb koostööd kõigi sõbralike ja organiseerunud kodanike gruppidega, kelle tegevuse eesmärgid ei kahjusta J.Kuperjanovi nime või tema ideid. Selts soovib teha koostööd kõigi Eesti kaitsejõududega.
8. Soovib koostöös riigiga võtta kohustuse korraldada J.Kuperjanovi nimega seonduvaid mälestustseremooniaid: 31.01., 02.02.,11.10.
9. Korraldab oma arhiivi loomist ja säilitamist.
10. Kaasab J.Kuperjanovist uute kunstiteoste, dokumentaalfilmide loomisele, samuti erinevate kirjanduslike zanrite kirjutamisele, telelavastuste ja mängufilmi tegemisele toetajaid ja annetajaid.
11. Tahab nõu ja jõuga kaasa aidata Eesti Talurahvakooli muuseumi loomisele Kambjas ning hoones J.Kuperjanovi toa sisustamisele.
V. Seltsi atribuutika
1. Seltsil on oma pitsat, kirjalogo, lipp, vimpel ja rinnamärk. Seltsi tänuavalduse sümboliks on J.Kuperjanovi teenetemärgid ja tänukirjad.
2. Seltsi lipuks on J.Kuperjanovi asutatud Partisanide Salga lipu koopia, mille originaaleksemplar hävitati Eesti Vabariigi okupeerimisel NSVL poolt.
3. Seltsil on pitsat, mille ümara kuju keskel mustal kilbil pealuu kontidega ja äärel kiri "JULIUS KUPERJANOVI SELTS".
4. Seltsil on oma rinnamärk(-märgid), mille kujunduse kinnitab Seltsi juhatus.
5. J.Kuperjanovi teenetemärke on kaks: J.Kuperjanovi mälestus-teenetemärk ja J.Kuperjanovi kuldne teeneterist, mille kujunduse, statuudid ning jagamise korra määrab Üldkoosolek.
VI. Seltsi liikmelisus
1. Seltsil on au-, tegev- ja toetajaliikmed.
2. Seltsi liikmelisuse osas vanusepiirangut ei ole.
3. Seltsi liikmeks saab igaüks, kes tunnistab käesolevat Põhikirja, austab J.Kuperjanovi mälestust ning armastades oma isamaad lubab kuni elu lõpuni kaitsta kõikvõimalike vahenditega Eesti Vabariigi põlisrahvusele tuginevat iseseisvust. Liikmelisuse kinnitab Seltsi juhatus.
4. Seltsi auliikmed valib Üldkoosolek. Seltsi erakorralisteks auliikmeteks kinnitab Selts postuumselt Kuperjanovi Partisanide Polgu Seltsi asutajaliikmed, pärastsõjaaegsete Kuperjanovi nimeliste salaorganisatsioonide elusolevad ja surnud liikmed ning kannab nimed Seltsi auraamatusse.
5. Seltsi tegev-ja toetajaliikmeks võivad olla füüsiliste isikute kõrval ka juriidilised isikud. Toetajaliikmel on üldkoosolekul ainult sõnaõigus.
6. Liikmelisust ei saa pärandada ega üle anda. Liikmel ei ole õigusi Seltsi varale. Seltsi liige ei vastuta Seltsi võlgade eest ja Selts ei vastuta liikme võlgade ees. Seltsil ei ole õigust liikme varale.
7. Seltsi liikmed maksavad iga-aastast liikmemaksu kehtestatud korras, mille määrab Seltsi Üldkoosolek.
8. Seltsi liikme kohustused ja õigused:
Seltsi liikme kohustused ühtivad punkt VI/3.-ga. Õigused:
- võtta osa Seltsi tegevusest,
- võtta osa Seltsi Üldkoosolekust,
- esineda kõnedega riiklikel üritustel, rahvakoosolekutel, koolides või muudes kollektiivides, tehes seda J.Kuperjanovi üritust ja J.Kuperjanovi Seltsi esindades tingimusel kui järgitakse käesolevat Põhikirja,
- avaldada vabalt ajakirjanduses, bülletäänides või raamatus isiklikke kirjutisi J.Kuperjanovist kui sisu ei kaasa vajadust esineda J.Kuperjanovi nimel või temanimelise Seltsi nimel,
- avaldada ajakirjanduses, pöördumistes või ringkirjades arvamusavaldusi ja lugusid J.Kuperjanovi ürituse nimel või J.Kuperjanovi Seltsi nimel ainult tingimusel kui loo sisu on heaks kiidetud Seltsi juhatuse enamushäältega,
- lehvitada J.Kuperjanovi Seltsi lipu väikest koopiat kõigil Eesti Vabariigi kõnekoosolekutel, miitingutel või massimeeleavaldustel tingimusel, et toiming ei kahjusta J.Kuperjanovi või Seltsi nime ja lähtub eesmärkides Seltsi Põhikirjast,
- lehvitada J.Kuperjanovi Seltsi lipu väikest koopiat isiklikel eesmärkidel ainult perekonnasiseselt,
- esitada määratud tähtajaks kandidaate J.Kuperjanovi teenetemärkidega autasustamiseks,
- kasutada avalikult Seltsi rinnamärke,
- osaleda isikliku panusega J.Kuperjanovist loodavas loomingus.
9. Liikmelisuse katkestamine toimub liikme avalduse alusel või üldkoosoleku nõudel või juhatuse liikmete enamusotsusel.
VII Juhtimine ja allsektsioonid
Seltsi kõrgeim organ on Üldkoosolek, mis toimub üldjuhul kord aastas veebruari kuus või vastavalt vajadusele vähemalt kümnendiku liikmete taotlusel. Üldkoosolek on pädev otsustama kui hääletab vähemalt 3 juhatuse liiget ja viiendik liikmeid. Hääletamine võib olla kokkuleppeliselt ka veebipõhine. Üldkoosolek on pädev otsustama kõiki Seltsi eesmärkidega ning liikmelisusega kaasnevaid küsimusi, mille lahendamise võib vajadusel üle anda Seltsi juhtusele.
1. Seltsi juhatus.
Koosolekutevahelisel ajal juhib Seltsi 5-liikmeline juhatus, kes valitakse Üldkoosolekul kolmeks aastaks. Samadel alustel valitakse ka juhatuse esimees. Juhatuse liikmete valimist peab kinnitama viimaste suuline või kirjalik (Üldkoosolekult puudumisel) nõusolek. Juhatus arutab Seltsi ees seisvaid küsimusi vastavalt vajadusele ning omavahelisele kokkuleppele. Juhatuse liikmete ümbervalimise otsustab Üldkoosolek.
2. Seltsi piirkondlikkus. Seltsi liikmed jagunevad piirkondlikult järgmiselt:
- Kagu piirkond : Tartu, Võru, Põlva, Valga maakonnad
- Kirde piirkond: Ida-Viru, Lääne-Viru maakonnad
- Lääne ja saarte piirkond: Läänemaa, Saare, Hiiu maakonnad
- Keskpiirkond: Järva, Jõgeva, Rapla maakonnad
- Edela piirkond: Pärnu, Viljandi maakonnad
- Loode piirkond: Harju maakond ja Välismaa piirkond
Seltsil on järgmised toimkonnad:
- ajaloo toimkond
- noorte toimkond
- informatsiooni ja Seltsi kodulehe toimkond
Piirkondi ja toimkondi juhivad juhatuse poolt volitatud isikud.
3. Üldkoosolek:
- toimub kord aastas
- kinnitab Seltsi töökavad ja eelarved
- määrab liikmemaksu suuruse ja tasumise korra
- valib juhatuse liikmed ja revisjonikomisjoni
- otsustab Seltsi vara kasutamise korra
- muudab vajadusel Seltsi põhikirja
- valib auliikmed
- otsustab J.Kuperjanovi teenetemärkide annetamise korra
4. Seltsi juhatus:
- juhib Seltsi vastavalt Põhikirjale
- koostab töökava, eelarve, rahalise aruande
- käsutab Seltsi vara ja otsustab lepingute sõlmimise
- korraldab alltoimkondade tööd
- valmistab ette üldkoosoleku kava
Seltsi juhatuse kinnitab üldkoosolek iga kahe aasta tagant.
5. Õigustoimingud:
Seltsi esindavad õigustoimingutes ja teostavad õigustoiminguid Seltsi juhatuse esimees või tema asemel vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt.
VII Seltsi tulud, jaotamine ja lõpetamine.
Tulud koosnevad:
- liikmemaksudest, mille tasumise korra määrab Üldkoosolek
- sponsorlusest
- liikmete või toetajate varalistest ja teenuslikest eraldistest
- kingitustest, annetustest
- muudest tuludest
Seltsi rahalise tegevuse revideerimiseks valib Üldkoosolek liikmete hulgast üheks aastaks kaheliikmelise revisjonikomisjoni, kelleks ei saa olla juhatuse liikmed.
Seltsile kingitud, annetatud või liikmemaksudega saadud vara kuulub ainuüksi Seltsile, mille säilitamist (mitterahaline vara) ja kulutamist (rahaline) teostab vastavalt Seltsi huvidele juhatus ja kontrolli Seltsi revisjonikomisjon.
Seltsi tegevuse lõppemisel kuulub Seltsile annetatud, kingitud või pärandatud vara kogu ulatuses edasiandmisele Eesti Vabariigi arhiividele või muuseumitele. Seltsile ajutiseks kasutamiseks antud vara kuulub selle omanikule tagastamisele.
Seltsi likvideerimine toimub üldkoosoleku otsusel või muul Mittetulundusühingute seaduses ette nähtud juhul.
