Lühike eluloo ülevaade
Julius Kuperjanov sündis 11.oktoobril 1894.a. (vana kalendri järgi 29.09.1894.)Pihkvamaal Duhnova valla Lihhova külas. Ristitud Pihkvas Püha Jakobi kirikus 26.12.1894. Esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid algkoolihariduse viletsa kättesaadavuse ning laste venestamise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaale. Elama asuti ema Liisa esivanemate Rebase mõisamaade naabrusse Vana-Kuuste Lalli tallu. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis (Vana - Kuuste)astus 1910. a. Tartu Õpetajate seminari. 1914.a. sügisel palus ta end määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest I Maailmasõtta mobiliseeritud õpetajate puuduse tõttu ähvardati see sulgeda. Juba 1915.a. veebruaris värvati Vene kroonu. Jalaväelase õppused toimusid Novgorodis, lipnike kooliõpe aga Peterburi 4. Vladimiri sõjakoolis. Alates septembrist 1915 kuni juulini 1917 võitles Aleksei nimelises 5. grenaderide polgus Valgevenemaal Baranovitchi asunduse lähedal
Skartchevas, kus teenis kokku 7 autasu:
- Stanislavi 3. järgu rist mõõkadega juunis 1916.a.;
- Anna ordu 3. järgu rist augustis 1916.a.;
- Anna ordu 2. järgu rist märtsis 1917.a.;
- Stanislavi 2. järgu rist mais 1917.a.;
- Vladimiri 4. järgu rist augustis 1917.a.;
- Georgi 4.järgu rist novembris 1917.a.;
- Anna 4. järgu rist mõõgale nov. 1917.a.
Haavatud 19.juulil 1917.a., haiglaravi lõpu eel astus Tartu Tagavarapataljoni ning määrati 7.roodu nooremaks ohvitseriks. Alates 19.11.17. määrati 4.roodu ülemaks. 24.11.17. vabastati poruchik (vastab vanemleitnandi aukraadile)Kuperjanov Vene armee teenistusest. Alates detsembrist 1917.a. tõsteti eeskujulik ohvitser pataljoni ülema abi kohale. Tartus osales aktiivselt linna vara kaitsmisel taganevate Vene valgekaartlaste ja võimuhaaravate kommunistide poolt korraldatud massiliste varguste eest.
Saksa okupatsioonipäevil (veebruar 1918.a.-november 1918.a.) tegeles üliaktiivselt põrmustatud Eesti Vabariigi heaks, jäädes kardetud Tartu linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse tegevuse juhiks. Korraldas relvade kogumist ning koostas truudest elanikest omakaitse üksuste nimekirju, mis hiljem said aluspõhjaks Kaitseliidu tegevusele ning auga väljateenitud omanimelise salgale. Organiseeris salaluuret Saksa vägede lokaliseerumise üle, edastades Narva taga teateid ka inglise salaluurele Intelligence Service-le. Tallinna põrandaalune vastupanuliikumine kasutas Kuperjanovi loodud usaldatavat inimvõrku teadete edastamiseks Peterburi ustavatele põrandaalustele saadikutele, kelle hulgas viibis ka polkovnik Laidoner. Samuti jälgis ta usaldatavate spioonide kaudu Peipsi järve taguste punaste jõukude tegevust, mistõttu oli kursis Oudova kasarmu relvastuse suuruse ja selle äravõtmise võimalustega. Novembri lõpus 1918.a. lähetas saksapoolseid ohte trotsides reisirongiga Narvasse relvi, nende hulgas ka esimese kuulipritsi maale tunginud Punaarmee taltsutamiseks.
Kaitse Liidu loomise järel määrati ta Tartu Maakonna allüksuse juhiks. Organiseeris Tartu kaitsmist Punaarmee vastu ning taganes viimasena linnast algul Kärevere mõisasse, seejärel Puurmani mõisa, kus organiseeris alates 23.12.18. partsanide salka. Kohapealne vaenlasevastane tegevus pärssis punaste edasitungimise võimaluse kagu suunalt pealinnale. Vabastas 5.01.19. varahommikul punaste ikkest esimese Lõuna-Eesti küla - Saduküla, millega algas ka punaste üldine taganemine kogu EW territooriumil.
Alates 06.01.19. planeeris Tartu vabastamise aktsiooni, nihutades rindejoont kuni Voldini kagus ning Kärevereni lõunas. 13.01.19. ühinesid tema pataljoniga Tartu vabastamise teel soomusrongid nr.1. ja 3. Üheskoos vabastati järgmisel päeval Tartu linn. Tartus tegutses linna garnisonide ülemana ja komplekteeris oma pataljoni 1200 meheni.
24.01.19. saabus omal soovil ning nõudmisel koos pataljoniga Elvasse, kust algas Valga vabastamisoperatsioon. 31.01.19. sai tänu Valga operatsioonijuhi oberst Kalm`i järjestikustele eksimustele Paju lahingus surmavalt haavata ning haavatutele korraldatud veo suure hilinemise tõttu suri Tartus 02.02.19.
J.Kuperjanovi nimi kestis edasi temanimelise pataljoni, siis polgu, seejärel taas pataljoni tegemistes Eesti Vabariigi teenimisel. Samuti temanimelise polgu seltsi asutamisel 1938.a., okupatsiooniaastatel Stalinivastase terrori põrandaaluses võitluses ja seltsi taasasutamisel 2009.a.
J.Kuperjanovit on autasustatud Eesti Vabariigi poolt postuumselt 23.02.20. kahe Vabaduseristiga: 2.liigi 2.järgu ja 2.liigi 3.järgu ristidega. Kaks aastat hiljem lisati 1.liigi 2.järgu rist. 2008.a. annetas harrastusajaloolane O.Teder leitnant Kuperjanovile ohvitserimõõga nr. 008, mida hoitakse Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis. 2008.a. tehti O.Tederi raamatu "Kutsar" esitlemise tseremoonial 2008.a. EV presidendile ettepanek autasustada J.Kuperjanovit tagantjärele Vabaduseristi II liigi I järguga (Vereristi I järguga, kuid tulemusteta.
.jpg)
